CNC-freestehnoloogia sai alguse 20. sajandi keskpaigast-. 1952. aastal tegi Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) koostööd Parsons Companyga, et arendada edukalt välja esimene kolme-teljega CNC freespink, mille juhtimissüsteemis kasutati vaakumtoru komponente. CNC-freespinkide väljatöötamine Hiinas algas 1958. aastal. Samal aastal tegi Tsinghua ülikool koostööd Pekingi No{6}} tööpinkide tehasega, et edukalt välja töötada Hiina esimene kolme{10}}teljega CNC vertikaalfreespingi X53K1 prototüüp; see prototüüp kasutas vaakum{11}}torupõhist lineaarset interpolatsioonisüsteemi.
CNC-süsteemid on läbinud mitu põlvkonda evolutsiooni, arenedes vaakumtorudest ja transistoridest integraallülituste ja mikroprotsessoriteni. Pärast 1960. aastaid arenesid punkt{2}}punkt--punkt--CNC-puurimismasinad ja lineaarsed-CNC-freesmasinad kiiresti, mis viis CNC-tööpinkide järkjärgulise kasutuselevõtuni masinatööstuse erinevates sektorites.
Praegused CNC-tööpinkide arendussuunad hõlmavad suuremat kiirust, suuremat täpsust, funktsionaalset integreerimist (mitme{0}}tegumtöötlust), intelligentset juhtimist ja võrguvõimalusi. Suurt-kiirust iseloomustavad suurenenud spindli kiirused ja ettenihked. Suur täpsus saavutatakse veakompensatsiooni tehnoloogiate abil, nagu lõtku kompenseerimine, juhtkruvi sammu vea kompenseerimine ja tööriista vea kompenseerimine. Funktsionaalne integratsioon viitab võimalusele teha ühe masinaga mitu töötlustoimingut. Arukas juhtimine avaldub sellistes funktsioonides nagu töötlemisprotsessi adaptiivne juhtimine ja intelligentne rikete diagnostika.
Hiina ettevõtted, nagu Gree, on välja töötanud suure-täpse viie-teljega samaaegse töötluskeskuse GA-F500 ja suure-kiirusega kahe viie-teljega pukk-töötluskeskused. Aastatel 2023–2025 võitis see seade Saksamaal Nürnbergis rahvusvahelisel messil "Ideed – Inventions – New Products" (iENA) hõbeauhinna ja Šveitsis Genfi rahvusvahelisel leiutiste näitusel kuldauhinna.
